Hendrikson DGE koostab kliimakindluse hindamise (Climate Proofing) analüüse, mida tuleb koostada kõigile Euroopa Liidu vahenditest rahastavatele taristuobjektidele. Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni teatisest „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“. Samuti on EAS koostanud “Kliimakindluse tagamise juhendi”, mis toetub kehtestatud teatisele.
Eesmärk on hinnata, kas planeeritud taristu objekt aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kui vastuvõtlik on pikaajalistele kliimamõjudele. Samas tuleb tagada, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Mida sisaldab kliimakindluse tagamine?
Taristu kliimakindluse hindamine hõlmab kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste kohanemise mõju analüüsimist. Kliimamuutuste leevendamise analüüsi all mõeldakse kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri ning kliimamuutuste kohanemise analüüsi all vastupanuvõimet kliimamuutustele. Hindamist teostatakse etappide kaupa (vt Joonist 1). Sõltuvalt tegevusalast, sellest tulenevatest kasvuhoonegaaside heitest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest võib läbiviidav hindamine piirduda 1. etapiga, kuid võib vajada ka üksikasjalikku analüüsi, mis viiakse läbi 2. etapis.
Kliimakindluse tagamise hindamist (Climate Proofing) vajav taristuobjekt võib olla nii uus kui ka olemasoleva uuendamine, ajakohastamine või laiendamine. Taristu all mõistetaks näiteks hooneid (nt koolid, tööstusrajatised jpm), võrgutaristut (nt energiavõrgud, -jaamad, raudteed, sadamad, maanteed jpm) kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme (nt jäätmekäitlussüsteemid) ning muid varasid.
Kliimamuutuste leevendamine
Kliimamuutuste leevendamine tähendab jõupingutuste tegemist kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks. Esmalt tehakse kliimamuutuste leevendamise 1. etapis kindlaks, kas kavandatava projekti puhul tuleb hinnata KHG jalajälge, st kas projekt kuulub taristuobjektide kategooriasse, mille puhul tuleb läbi viia KHG jalajälje hindamine (vt Joonis 1). Juhul, kui see on nõutud, tuleb hindamisega liikuda 2. etappi – üksikasjalik analüüs, KHG heitkoguste inventuur.
Analüüsi eesmärk on esitada läbipaistev ülevaade planeeritud tegevustest ning selle KHG heitkogustest tegevuskategooriate kaupa (vt Joonis 2). Selleks koostatakse KHG heitkoguste inventuur, kus hinnatakse ettevõtte otseseid heitkoguseid (skoop 1; nt ettevõtte sõidukid ning kohepeal toodetud energia), ning kaudseid heitkoguseid (skoop 2 ning skoop 3; sisseostetav energia, sisseostetavad tooted jm). Tekkivat KHG heidet tuleb hinnata planeerimis- ja kavandamisetapis, kuna seal tehtud otsused mõjutavad koguheidet kogu projekti eluea jooksul. KHG heitkoguseid modelleeritakse ühe tegevusaasta kohta. KHG jalajälje hindamine ei sisalda ainult CO2, vaid ka teisi kasvuhoonegaase, kuid analüüs on taandatud standardühikule CO2 ekvivalenttonni aastas (t CO2e). Kui projekti absoluutne heide (hõlmab projektiga tekkivaid heitkoguseid) või suhteline heide (hõlmab „projektita” ja „projektiga” stsenaariume) ületab piirmäära 20 000 t CO2 ekv aastas, tuleb läbi viia 2. etapi üksikasjalik analüüs ning arvestada KHG heitkogused rahasse (KHG varikulude analüüs) ning analüüsida planeeritava projekti kooskõla Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega.
Kliimamuutustega kohanemine
Vastupanuvõime hindamise eesmärk on kindlaks teha olulised kliimariskid, mis võivad avalduda taristu objektile ja/või selle asukohale. Riskide tuvastamine on aluseks optimaalsete kliimamuutustega kohanemise võimaluste kindlakstegemiseks, kavandamiseks ja rakendamiseks. Seeläbi viiakse objektile võimalik avalduv kliimarisk vastuvõetava tasemini.
Kliimamuutustega kohanemise analüüsi esimene etapp koosneb kolmest osast: kliimatundlikkuse analüüsist, praeguse ja tulevase ohule avatuse hindamisest ning seejärel nende kahe kombineerimisest kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Kui tuvastatakse märkimisväärseid kliimariske, mida tuleb põhjalikumalt analüüsida, tuleb liikuda teise etappi ehk üksikasjaliku analüüsi etappi.
Üksikasjaliku analüüsi etapis viiakse kavandatud objektile läbi põhjalik potentsiaalselt avalduvate kliimariskide hindamine. Selle käigus tuleb leida optimaalseid kohanemisvõimalusi ja –meetmeid tagamaks vastupanuvõime kliimamuutustele. Analüüsida tuleb riski realiseerumise tõenäosust, kliimaohu avaldumise mõju, kahjuliku toime avaldumise riski ja teha kindlaks kohanemisvõimalused. Välja töötatud kohanemismeetmeid tuleks lõimida taristu projekti kavandamisse ja/või elluviimisesse, eesmärgiga suurenda objekti vastupanuvõimet muutuvale kliimale. Samuti tuleb hinnata objekti ja kohanemismeetmete vastavust kliimamuutustega kohanemist käsitletavate strateegilistele planeerimisdokumentidele ning tuleb anda hinnang regulaarse seire ja järelkontrolli vajaduse üle.
Varasem kogemus
Hendrikson & Ko on koostanud kliimakindluse tagamise analüüse väga erinevatele ettevõtetele: Corestone Green aherainejäätmete tehas, NPM Silmet (uue nimega Magnet Ventures Europe OÜ) magnetitehas, Vinkymon teraviljaekstrakti tehas, Icosagen ravimitootmistehas, Estover Piimatööstus, Eesti Raudtee jm.
Magnet Ventures Europe magnetitehase projekti kohta saab lähemalt lugeda järgenval lingil https://www.err.ee/1608407459/silmet-kavandab-ida-virumaale-magnetite-tootmise-suurtehast
Teenuse tellimine
Info- ja hinnapäringud palun aadressile dge@dge.ee.