Autoliikluse vähendamine linnades on kasvav arengusuund üle maailma. Vähem autoliiklust ja rohkem liikumisi jalgsi, rattaga või ühistranspordiga loob puhtama õhuga, turvalisema ja atraktiivsema linnaruumi, ja tervema ühiskonna.
Autoliikluse vähendamine autostunud linnas ei ole aga lihtne, kuna see nõuab nii taristu kui ka liikluskultuuri ümberkujundamist. Paratamatult toovad muudatused linnaruumis kaasa vastuolulisi mõtteid ja inimestel tekib erinevaid eelarvamusi seoses nende muudatuste mõjuga nende igapäevaelule. Näiteks on levinud arvamused, et jalgrattaga ei saa talvel sõita või sõitjad on meil ju niivõrd vähe, et milleks seda jalgrattataristut üldse maksumaksja rahast on arendada vaja.
Koostöös Tartu linnaga viis Hendrikson & Ko läbi projekti, kus koguti kokku erinevad mured ja eelarvamused seoses jalgrattataristu edendamise ja autoliikluse vähendamisega. Eesmärgiks oli nende murede ümberlükkamine toetudes teaduslikele uuringutele ja näidetele Euroopast ja mujaltki. Järgnevalt ülevaade projekti tulemustest viie mure näitel.
- Jalgrattataristu arendamine on liiga kallis
Jalgrattataristu arendamine ei ole kindlasti odav ja vajab omavalitsuse rahalist pühendumust jalgrattaga sõitmise soodustamiseks. Küll aga on jalgrattateede ehitamine tunduvalt odavam kui näiteks maanteede või raudteede laiendamine. Uuringud on samuti näidanud, et erinevalt autoteede rajamisest toob iga uus rattateekilomeeter kaasa rahalisi hüvesid, kuna igapäevaselt jalgrattaga liiklejatel on tunduvalt vähem terviseprobleeme kui neil, kes vähem aktiivsed.
2. Enne peab autoliiklus vähenema, alles siis saab parkimiskohtade arvu vähendada ja tänavaruumi ümber jagada
Ilma ruumilise sekkumiseta ei saa loota, et autoliiklus iseenesest väheneb. Kui tingimused jalgsi, rattaga või ühistranspordiga liikumiseks autoga sõitmisega ei konkureeri, ei toimu ka modaalnihet. Näited mitmelt poolt Euroopast aga näitavad, et autokasutust piiravad meetmed toimivad. Ummikumaks, autoliikluse või parkimise piiramine toob potentsiaalselt kaasa kuni 30% autokasutuse vähendamise.
3. Jalgratturid rikuvad sageli reegleid ja ohustavad jalakäijaid
Uuringud on näidanud, et jalgratturid ei riku reegleid sugugi rohkem kui autojuhid või jalakäijad. Reeglite rikkumise vastu aitab suuresti aga eraldatud ja loogiline taristu. Kiiruse ületamine autojuhtide seas on vägagi tavapärane sirgetel teedel, mis on kui loodud kihutamiseks. Kui puudub ühtlane jalgrattataristu ja jalgrattur peab seeläbi sageli oma asukohta teel muutma, on vältimatu, et nii autojuhid kui ka jalakäijad peavad ootamatult jalgratturiga teed jagama. Kui jalgratturid tõesti reegleid rikuvad, on see tingitud hea rattataristu puudumisest.
4. Inimesed ei taha sõita suure autoliiklusega piirneval rattateel, sest seal on palju müra ja heitgaase
Kui vabaaja veetmiseks valivad ratturid pigem vaiksemad ja idüllilisemad teed, siis igapäevasteks sõitudeks eelistavad ka ratturid kõige kiiremat, loogilisemat ja võimalikult väheste peatustega teekonda. Seega on turvaliste jalgrattateede rajamine suurte teede äärde oluline arengusuund jalgrattaga sõitmise soodustamiseks. Rattateede rajamine autoridade arvelt vähendaks autoliiklust ning nähes rattaga sõitmise mugavust ja kiirust autoaknast, muutuks jalgrattaga sõitmine atraktiivsemaks ka autoga sõitjatele
5. Piirkiiruse alandamine linnas tekitab ummikud
Õhusaaste vähendamiseks ja liiklusõnnetuste vältimiseks on piirkiirust hiljuti vähendatud mitmes Euroopa linnas, sealhulgas näiteks Brüsselis ja Barcelonas. Liiklusõnnetuste vähendamiseks on piirkiiruste vähendamine üks odavamaid ja efektiivsemaid meetmeid. Samuti aitab see kaasa mõnusama linnakeskkonna loomisele. Ummikute tekkimise pärast aga üldjuhul muretsema ei peaks, kuna aeglasem kiirus tähendab sujuvamat liiklust ja vähem peatumisi. Uuring Brüsselis, kus kehtib ülelinnaline 30 km/h kiirusepiirang alates 2021. aastast, näitab, et autojuhtide ajakulu oluliselt muutunud ei ole, küll aga on liiklusõnnetuste arv vähenenud pea poole võrra.
Kas tunned nende murede näitel ära oma omavalitsuse elanikud, või oma kolleegid? Kas vajad abi sarnaste müütide ümberlükkamisel või soovid, et sinu kolleegid või omavalitsuse elanikud liiguksid säästvamalt? Loe lisaks meie liikuvusuuringute kohta ja võta ühendust meie liikuvusspetsialistiga.
Merilin Paalo
merilin@dge.ee
+372 524 2263